006 Eestimaa müstilised loomad / Strange animals in Estonia

Spread the love

     Teadaolevalt ei ole eestis ei Loch Nessi koletist ega lumeinimest nähtud. Küll aga ei tähenda see seda, et meil puuduksid vähemalt esmapilgul müstilised ja mõistatuslikud olendid. Antud juhul ei hakkagi käsitlema mitte vanu legende ja rahvajutte, vaid tänapäevaseid peamurdmist pakkuvaid mõistatusi.      There has never been such a creatures in Estonia like Loch Ness monster or Jeti. But that does’nt mean that we don’t have strange and mystical animals. In this post we won’t be looking in old legends, but modern mysteries.

Rotikuningas / Rat king

     1.) Rotikuninga puhul on tegu fenomenaalse nähtusega kus mitu rotti on omavahel sabapidi kokku ühendatud kas siis vere, mustuse, jää, väljaheidete poolt. Või siis lihtsalt kinni sõlmunud. Kokku sõlmunud isendite arv võib varieeruda, kuid suuremahulgalised rotikuningad on siiski haruldased. Ajalooliselt ümbritseb rotikuningat ebausk ning neid seostatakse halva endega, ennekõike siiski katkuga.

     Rotikuninga nimetus pärineb algselt saksa keelest, Rattenkönig. See nimetus tähistas kunagi inimesi kes elasid teiste kulul. Martin Luther kasutas ka paavsti kohta vastavat väljendit.

     Esimene teadaolev rotikuninga juhtum pärineb 1564 aastast. Selline nähtus hakkas Euroopas vähenema kui pruun rott(Rattus norvegicus) asendus musta rotiga(R.rattus) 18. sajandil. Tähelepanuväärne on see, et viimane teadaolev sarnane juhtum toimus Eestis Võrumaal 16 jaanuaril 2005.

     Viimase 400 aasta jooksul on teadaolevalt registreeritud 58 rotikuninga juhtumit. Neist kõigist vaid kuus “kuningat” asub hetkel maailma eri muuseumides. Ja üks neist(2005 aastast), asub Tartu ülikooli muuseumis.

http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/artikkel1174_1150.html

http://novaator.ee/ET/loodus/kuidas_tekib_rotikuningas/

Põdra-lehma vasikas / Moose-cow hybrid

     2.) 2001. aastal nägi ühes Jõgevamaa laudas ilmavalgust üks seninägematu olevus.

     “Sellel vasikal võib olla põdra verd,” usub Jõgevamaa Pala valla Pärna talu perenaine Virge Visnap, vesihalli karva punaseträpsulist vasikat imetledes. “Teistsugune alalõug, paksemad mokad ja pikemad karvad,” loetleb ta erinevusi.

Kohaliku ajalehe Vooremaa ajakirjanik Ardi Kivimets tunnistab, et loom on teistmoodi küll. “Selline sinakas, vesipühvli moodi,” kirjeldab ta. “Kuid toda punakat tooni nagu põdral suvel on küll vähe. Teoreetiliselt on muidugi võimalik, et ööd-päevad läbi metsakarjamaal peetud lehm põdraga kokku sai,” ei oska ta saja-

protsendiliselt väita, et vasika isa ikkagi just põder on.

     “Tehnikumis räägiti, et juhuseid, kus põder indleva lehma üles on leidnud, on ette tulnud,” teab aga veterinaariharidusega taluperenaine Virge Visnap kinnitada.

Pala valla esimene eesti maatõugu nudipäine lehm Moosi osteti Pärna tallu tiinena.

“Saime ta metsaäärsest talust, kus loomi ööpäev läbi väljas peeti. Endine omanik ütles, et Moosi ootab teist vasikat ja on paaritatud musta-valgekirju suure pulliga,” räägib perenaine.

Vasikas sündis 3. veebruari öösel.

Neli korda päevas lutipudelit

“Perenaine oli lapsega haiglas, ma ei osanud Moosile appi minnagi, nii ootamatult tuli kõik. Hommikul läksin lauta – vaatan, et meie mullika, Pupsiku külje all on mingi imelik olevus. Tilluke ja vesihall,” kirjeldab pereisa Aavo esimest kohtumist vasikaga.

“Algul tuli teda neli korda päevas lutipudelist toita, aga eluvaim jäi ikka sisse ja nüüd saab paari päeva pärast juba kaerahelbepudru ning muu tavalise vasikatoidu peale minna,” räägib Virge. “Häält ta ei tee – korra, see oli tema kolmandal-neljandal elupäeval, kuulsime häälitsemas, polnud üldse vasika moodi.”

“Seal on metssigugi kodus peetud!”

Vooremaale on perenaine öelnud, et vasika alumised hambad on pikad ja teravad ning ettepoole suunatud. Üldse mitte sellised nagu lehmal.

Nime pole kummalisele vasikale pandud. Pere kolm last, seitsmene Janar, kuuene Janno ja viiene Mai, kutsuvad teda aga juba Põdraks. “Isa õmbles talle algul punase vesti selga, et nagu soojem. Aga mõne aja pärast ajas ta selle maha, soe hakkas,” teavad lapsed rääkida.

Pala vald jääb Jõgevalt poolesaja kilomeetri kaugusele.

“Eks seal on alati imetabaseid asju olnud,” teab Ardi Kivimets. “Ühes talus kasvas metssiga kodus, teisal peeti metskitsi. Virge Visnap on põline sealtkandi inimene, tema isal on seal lähedal ka talu ja ta kasvatab mullikaid müügiks, vanaema talu on Pärnast samuti kiviviske kaugusel.”

“Eks paistab, milliseks vasikas kasvab,” ütleb Virge Visnap ja unistab sellest, et loomadelt geeniproove võtta – siis on kohe selge, kas isa võib põder olla või mitte.

Kahe peaga maod ja muud imetabased asjad

“Kunagi kirjutas nädalaleht Nedelja Lääne allikatele toetudes, kuidas naine oli gorillaga lapse saanud. Vaadake, nad olid nii targad, et paaviani ei nimetanud – gorilladel ja inimestel on üsna sarnane genofond, 98-99% sama… Ka tiigrid ja lõvid on väga huvitava välimusega segaverelisi järeltulijaid saanud, ikkagi üks perekond. Kuid ma ei tahaks uskuda, et põder võiks lehmaga järeltulijaid saada. Nad on täiesti erinevatest sugukondadest. See on äärmiselt ebatõenäoline, eeldatavasti on põder sellest patust küll puhas ja süütu,” arvab zooloog Aleksei Turovski.

“Ent kui vasikas on ka ainult värdjas, siis on ta teadlastele ääretult huvitav. Ma arvan, et too pere peaks Tartust põllumajandusülikoolist teadurid vasikat vaatama kutsuma.”

Eestis kohtab kõikvõimalikke huvitavaid värdjaid. Isegi loomaaeda on neid sattunud – ilmekaks näiteks kahepäine rästik.

“Kahe peaga madusid on looduses küll ja küll. Meile toodi rästik, kelle mõlemad pead sõid, ent üldiselt oli ta nagu roomajad ikka. Ainult siis, kui läks tarvis kiiresti pakku minna, ei jõudnud pead kohe otsusele, kuhu liikuda. Mõlemad kiskusid oma kanti. Arvamuste lahknemist oli huvitav vaadelda: peades valitses tohutu pinge, kõik värises, aga saba pool oli maol rahulik – närvikava ei jõudnud liikumahakkamiseks sinna mingit käsku toimetada. Kuid pärast oli parempoolne pea ikka domineeriv ja rästik läks liikuma,” räägib Turovski.

“Teada on ka katse Ameerika piisoni ja tema Euroopa suguvenna ristamiseks. Loodeti, et Euroopa tarvas saab jälle elujõuliseks liigiks. Kuid katse kukkus läbi – juba mõne aja pärast domineerisid hübriidis ameeriklaste kangemad geenid,” räägib Turovski ja lisab: “Seda, et eri sugukondadest loomad järglasi saaksid ja need elujõulised oleksid, on äärmiselt raske uskuda.”

Šaakal / Jackal

     3.) 2013 aasta märtsis tabasid Läänemaal jahimehed siin mail seninägematu neljajalgse. Kütitud loom pani niimõnegi kukalt kratsima.

     Eksperdid pakkusid välja, et tegemist võib olla Aafrika savannis ja Kaukaasia mägedes elava šaakaliga või siis väga haruldase rebase mutandiga.

     Nagu hiljem selgus oligi tegemist šaakaliga. Ja seda mitte vaid ühe-kahe isendi näol, vaid antud liik oli oma elupaika tõsisemalt Eestisse laiendanud. Kuuldavasti olevad selle looma eripärast ulgumist kuuldud Läänemaal juba 2010 aastal.

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/laanemaal-tabati-enneolematu-imeloom?id=65804444

Video – šaakal sattus veebikaamera ette

Chupacabra ?

     4.) Aastal 2014 jäi Saaremaal Sõrves rajakaamera pildile esmapilgul tundmatut liiki loom. Algselt mutantrebaseks ristitu puhul oligi ilmselt tegu kärntõve all kannatava rebasega.

Saarte hääl

Karvane hirv / Hairy deer

     5.) Aasta 2015 ja taaskord Saaremaa. Seekord jäi hirvekaamera silma ette tavalistest punahirvedest tumedam ja tunduvalt karvasem noor hirvepull. Isegi loomaeksperdid jäid selle isendi määratlemisel hätta. Saaremaal elab hirveliikidest vaid ainult punahirv ja seda aastast 1965, mil ta saarele toodi.

Postimees

Eelajaloolised loomad Pirita rannas / Prehistoric creatures in Pirita

      6.) 2017. aasta jaanuaris jäi Tallinnas Pirita rannas kõndinud fotograafile silma sellised kummalised olendid. Lähemal uurimisel osutusid need merikilgiks(Saduria entomon), keda elusast peast tavaliselt mererannas kohata ei õnnestu.

1.) Tartu Ülikooli loodusmuuseumis hoitakse rotikuninga näidist / 2.) Pala vallas sündinud põdra ja lehma ristand / 3.) Šaakalid / 4.) Mutantrebane Saaremaal Sõrves / 5.) Karvane hirv / 6.) Eelajaloolised olendid Tallinnas Pirita rannas

 

Salapärane Eesti

Antud raamatus on kirja pandud paljudelt inimestelt kuuldud kummalised ja seletamatud kogemused salapärastest ja müstilistest paikadest, nähtustest ja olenditest Eestis. Sealt ei leia küll siin lehel käsitletud olendeid, kuid selleeest palju muud põnevat.


Spread the love

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *