011 Kihnu saar / Kihnu island

Spread the love

pilt (SA Kihnu Kultuuriruum)

Eestis on kokku loendatud 2222 meresaart, millest suurimad Saaremaa ja Hiiumaa. Üks lõunapoolsemaid neist on 16,38 km² suurune, pea 600 elanikuga Kihnu. Põhiline transport saarele toimub Pärnust mereteed mööda.
Esimest korda mainiti saart aastal 1386(Kyne) ning märkmed esimesest asustusest 1518 aastast.
Sellel pikkade traditsioonidega hülgeküttide, laevaehitajate ja kalurite saarel kohtab ikka ja jälle mõnda rahvariide seelikut e. körti kandvat naisterahvast mootorattal mööda sõitmas. Külgkorviga mootorrattad on saare põhilised transpordivahendid. Turismiobjektidena võib mainida tuletorni, kirikut ja Kihnu muuseumi.
Külmematel talvedel avatakse saart mandriga ühendav jäätee.
There are 2222 counted Estonian island at sea. Largest ones are Saaremaa and Hiiumaa. One of the southern one’s is 16,38 km² and with almost 600 habitants Kihnu. The transport is mainly organized by the sea from Pärnu.
This island was firstly mentioned 1386(Kyne). First settelments were established 1518.
We’re talking about long traditioned fisherman’s, ship builder’s and seal hunter’s island. You will defenetly meet some motorcycle driving, folk costumes wearing women there. Side basket motorcycles are main transport vehicles on island. Tourist attractions are local ligthouse, church and Kihnu museum.
On colder times in winter there is ice road connecting Kihnu to the mainland.

LÜLLE LÜLL – KIHNU VÄGILANE (ca. 1684)

     Nagu Hiiumaal Leiger ja Saaremaal Suur Tõll nii oli ka Kihnul oma vägilane – Lülle Lüll. Rahvajuttude järgi olevat tegu olnud paraja mehemürakaga. Saare rahvas on põlvest põlve Lülle lugusid edasi andnud. Lüll elanud pea 300 aastat tagasi ja olnud eestvedaja mõisa omavoli vastu. Olnud teine jõukas mees, kel lausa kolm talu – Lülle Lüll, Neela Rutt ja Kaardi Kiips.
Päeval püüdnud mõisale angerjat, öösel aga endale. Selleks, et mäe peale minnes kodutuli kätte paistaks raiunud metsa sisse sihi. Kõrtsis käies olnud tal lambanahkne, rippuvate jalgadega kasukas ka suvel seljas. Kui katk maad laostas, siis jäänud Lülle pered alles. Katku ajal matnud ta oma varad maapõude.
Räägitavat, et Lüll olnud ka mererröövel ja seetõttu tulnud kas saarlased või siis mandri mehed ja löönud ta maha ning röövinud kogu ta maise vara.  Nimelt olevat ta saarele teinud võlts-tuletorni millega juhtinud laevu madalikele ja seejärel röövinud nende vara.

ENN UUETOA
(Metskapten – Kihnu Jõnn)

Läbi ajaloo üks tuntumaid kihnlasi on Enn Uuetoa(21.11.1848 – 19.11.1913).

 Arvatakse, et Enn Uuetoa, keda teatakse rohkem Kihnu Jõnnuna, lapsepõlv oli samasugune kui teistel Kihnu poistel. Kalapüügil ja kodustes talitustes tuli loomulikult vanemaid abistada, vahel ka noorema õe ja venna järele valvata. Kõige rohkem köitis ja meelitas poisikesi muidugi meri, mis Uuetoalt on ainult paarsada meetrit ida pool. Esialgu pidi siiski kodusaarega leppima ja koolitee ära käima. Kihnus töötas sel ajal neljaklassiline kirikukool, mis asetses Uuetoalt
u m b e s k o l m e k i l o m e e t r i k a u g u s e l k i r i k u l ä h e d a l piirivalvekordonis.
1860-ndail aastail hakkasid kihnlased soetama purjekaid, millega vedasid linnadesse, peamiselt Pärnu ja Riiga, randadelt korjatud kive sadama- ja muudeks ehitusteks. Ka Uuetoal muretseti enesele laevaosa. Kiviveolaevad ehitati või osteti võrdsetes osades nii mitme mehe peale, nagu vajati laevale meeskonda. Laeva tulud ja kulud jaotati meeste vahel võrdselt, nagu tehti ühiselt ka kõik laevatööd. Pärast sõitmist Kihnu kiviveolaevadel siirdus Jõnn
Häädemeestele ja sai tööle Weide laevadele, esialgu muidugi madrusena, hiljem arvatavasti pootsmanina. Sellest ajast algas Jõnnu meremeheelu suurtel purjekatel, mis kestis tema surmani.
     Kihnu Jõnnist on liikvel olnud niipalju lugusid, et ei või kindel olla kus lõpeb tõde ja algab luule.
Tolle merekaru kangus seisnes selles, et ilma igasuguse varasema teoreetilise õppeta tuli ta laevade juhtimisega toime sama hästi kui välja õppinud ametivennad.
Ometi oli tal ka laeva kapteni diplom. Kuna ta oli varem laevu juhtinud niivõrd kaua, siis ei jäänud Venemaa valitsusel muud üle kui anda talle “kõige kangemad” kapteni paberid ja õigused.
Kord hilissügisel olnud Kihnu Jõnn teel laevaga Pärnu talvekorterisse, kuid meri oli juba jäätunud. Laev jäi seega pidama 2 kilomeetri kaugusele muuli otsast. Jõnn tõi seepeale Kihnust alasi ja separiistad, saagis laeva keresse suure augu ning seadis laeva sisse sepikoja. Kuna talvine jäätee käis siit mööda, siis rautas ta oma laevas Häädemeeste ja Heinaste meeste hobuseid. Kevade saabudes purjetanud jälle minema.
Parklaevaga “Simona” võtnud ta suuna üle Atlandi Ameerikasse. Kuna sekstant oli talle võõras, siis suuna määramisega olnud tegemist. Selle eest võttis ta end aga Rootsi parklaeva sappa ja nii Ameerikasse jõutigi.
Tagasi Euroopasse võtnud abiks kompassi ning logi. Tahtnud teine jõuda Inglise kanalisse, kuid sattus Inglismaad nägemata hoopis Põhja-Norra rannikule.
Kord visanud madrused vimkat ning pannud Jõnni kiikri klaaside vahele täi. Tulnudki Jõnn kajutist, võtnud kiikri, vaadanud merele ja lausunud õige hämmastunult: “Poisid, kurat, üks kuue aeruga paat sõidab keset Põhjamerd…!”
Võõrkeeltest osanud Jõnn vaid veidi saksa keelt. Kirjaoskus olnud eesti keeleski vilets. Kord kirjutanud oma peremeestele Kopenhaagenist Kuressaarde kirja, milles teatanud, et ostnud laevameestele söögiks “siia jalku”. Küll peremehed murdnud pead, kuni taibanud, et küll see vist tähendab sea jalgu, mis Taanis olla odavamad.
Kui mõni laev muutunud juba nii vanaks ja viletsaks, et laeva peremees ei julgenud sellega enam sadamast lahkuda, siis Jõnn sõitis ikka sellega pikale reisile. Ise veel kiitnud: “Küll see aga on hea laev, läheb nii et meri põrub!”
Jõnni viletsate laevadega ei julgenud aga vanemad meremehed kaasa tulla. Seega tuli neil koostada meeskond noortest. Kui taaskord tulnud merele minna “maarottidega”, olnud Jõnn püstihädas, sest mehed ei teadnud “otsade” nimetusi ega saanud aru käskudest. Seepeale kinnitanud Jõnn purjenööride külge mängukaartid ja probleem oli lahendatud. Tarvitses vaid hüüda: “Poisid, pingutage poti ässa!”, või “poisid, laske järele ärtu kuningat!” ja poisid tegid nii nagu kästud.
Niimõnigi vana laev uppus Jõnni juhtimise all, mispeale Jõnn aga järgmisega edasi purjetanud.
Tema viimaseks laevaks jäänud saarlaste “Rock City”, mille seltsis vana merekaru Põhjamere külmades voogudes hukkus.
Tol korral oli kokku lepitud, et “Rock City” sõidab oma viimase reisi. Reis pidi kestma Läänemaalt Inglismaale. Teel sõitnud talle üks Taani aurik sisse. Vigastus parandati ja sõit jätkus. Kuid nähtavasti oli kokkupõrkest viga saanud ka laeva teine külg. Põhjamerel suure tormiga hakkas laev lekkima ja uppus. Lained murdsid laeva küljest lahti kajuti. Osa meremehi pääses sellega Taani randa. Kuid ülejäänud, kaasaarvatud kuulus kapten, hukkusid. Vaid päev hiljem leiti Enn Uuetoa surnukeha Taani randa uhutuna. Ta olevat end masti külge sidunud, kuid ilmselt saanud masti pöörlemine talle saatuslikuks.
Taani laevamaaklerid, kellega Enn Uuetoa olnud palju läbi käinud korraldasid Ennule matused ja sängitasid ta puhkama Taani randa, Oksby meremeeste kalmistule.
Aastal 2016 hakkas A le Cog‘i õlletehas tootma KIHNU JÕNNi nimelist õlut.
Restoran – laev “Kihnu Jõnn” 1970’ndatel Pirital.
 
Aastatel 1993-2003 Kihnu-Munalaiu liinil sõitnud parvlaev JÕNN
Kihnu-Jõnn ehk metskapten (1965, Juhan Smuul)

Filmi peaosaline Kihnu Jõnn(Jüri Järvet).

METSKAPTEN (1971)

Film räägib purjelaeva “Jõnn” kaptenist, kes pärit väikselt Kihnu saarelt. Kaptenist, kes võitles õiguse eest olla kapten ja teha rasket purjelaevniku tööd. Jõnn on isiksus, suur oma harmoonilisuses, kuigi tal puudub haridus ja kapteni diplom. See, kuidas ta valib oma laevameeskonda, et minna pikale ja raskele teekonnale, näitab tema suurt oskust – olla kapten. Kui ollakse tuulevaikuses ja suures janus, jääb Jõnn oma põhimõtetele truuks, et “laeva viivad üle vee mehed, mitte nende puudused”.

VANGLASAAR – KIHNU

     Ajaloos on saari kasutatud ikka kurjategijate isoleerimiseks muust maailmast. Tuntumad neist näiteks Kuradisaar, Robben Islandi saar Lõuna-Aafrikas, kus Nelson Mandela veetis 27 aastat või siis Alcatrazi saare vangla San Franciscos.
Ka Eestis on saari kasutatud väljasaadetute jaoks. Nii saadeti alates 1921 aastast inimesi asumisele Hiiumaale ja Kihnu. Aastal 1924 viibis neil saartel tervelt 20 väljasaadetud isikut.
Selline saatus ootas neid kel oli käsk Eesti piiridest lahkuda, kuid kes ei täitnud seda. Saarel olles võisid nad tegeleda sellega mis neile meeldib, kuid keelatud oli sealt lahkuda. Kuigi sealt põgenemine ei olnud just kõige lihtsam ettevõtmine, siis aegajalt seda ikka tehti. Näiteks maksti mõnele kalurile, et see sind mandrile viiks.
1933 aastal oli Kihnus karistust kandmas 9 sellist isikut.

KIHNU VIRVE

     Virve-Elfriide Köster(sünd. 30.01.1928) ehk rahva seas tuntud kui Kihnu Virve on ilmselt üks vanim aktiivselt tegutsev artist maailmas. Virve on nii rahvalaluik kui laulude autor. Tema tuntuim lugu on ansambli Kukerpillide esituses kõlanud “Merepidu”. Tänu Virvele on ilmselt ka Kihnu saar ja selle elu tänapäeval rahva seas nii suure tähelepanu keskmes.

Aastal 2015 valmis uus parvlaev nimega Kihnu Virve, mis peab ühendust Kihnu ja Mandri vahel.

Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni

Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed, kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlasest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.

Kihnu

Kihnu saarel on neli küla:
A – Sääre,
B – Linaküla,
C – Lemsi,
D – Rootsiküla;
E – Kihnu Sauru sadam ja bensiinijaam;
F – lennuväli;
G – kool, muuseum, kirik, rahvamaja, vallamaja, infopunkt
3 poodi:
H – Kihnu pood,
I – Kurase pood,
J – Rootsi pood,
On Kihnu island there are four villages
A – Sääre,
B – Linaküla,
C – Lemsi,
D – Rootsiküla;
E – Kihnu Sauru port and gas station;
F – airfield;
G – school, museum, church, community centre, info
3 shops:
H – Kihnu,
I – Kurase,
J – Rootsi,

Spread the love

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *