012 Eesti vägilased / Epic Heroes of Estonia

Spread the love

     Meil ei ole ei Supermani, Batmani ega Spidermani. Isegi oma Chuck Norrist mitte. Selle eest on meil midagi paremat – oma eepilised rahvuskangelased kes igas olukorras kartmatult rahva eest välja astunud.      In Estonia we don’t have a Superman, Batman or Spiderman. Even not our own Chuck Norris. But what we do have, is something better – our own national epic heroes who fearlessly step up for people no matter what.

KALEVIPOEG (SOHNI)

Üks paremini tuntud maal Kalevipojast(Oskar Kallis)

Kalevipoja eepos sai alguse rahvaluulest, mida hakati kokku koguma 19. sajandil rahvusliku liikumise ajendil, algselt Friedrich Robert Faehlmanni, hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt. Esimene versioon Kalevipojast valmis juba 1853’ndal aastal. Kalevipoja eepos on lähedalt seotud ka me põhjanaabrite Kalevala eeposega.

Šokolaad Kalevipoeg

KALEV – KALEVIPOJA ISA

7 meetri kõrgune Kalevi kuju(Elo Liiv) Linnahalli katusel aastal 2006.

Legendi kohaselt on Toompea Kalevi hauaküngas.

Šokolaad Kalev

LINDA – KALEVIPOJA EMA

Tallinnas Toompea külje all Lindamäel asub August Weizenbergi poolt 1922 aastal valmistatud Linda kuju. Algne 1880 a. marmorist valminud kuju asub Eesti kunstimuuseumis. Antud skulptuur kujutab puhkama istunud Lindat, kes Kalevi hauale kivi kandnud.

Otse Tallinna lennuvälja vastas asub Ülemiste järves Linda kivi. Legendi kohaselt olevat see sinna pudenenud Linda käest, kes kandis kive oma mehe hauale Toompeal. Linda istus kivile ning hakkas kurvastusest nutma. Ta pisaratest tekkinudki Ülemiste järv.

Iru Ämm. Pirita jõe kaldal asub 1970 aastal Juhan Raudsepa poolt valmistatud kivist monument mida tuntakse Iru Ämma nime all. Iru Ämm tähistab kivistunud Lindat. Antud kohas(Iru mäel) asus originaalis sajandeid kivi mille juures käidud jaanituld pidamas. 19 sajandi keskel olevat üks jaanituli läinud nii suureks et kivi kuumuse tõttu purunenud. Kivi tükke kasutati Iru silla ehitamiseks.

http://www.delfi.ee/archive/kes-linna-tulles-amma-ei-tervitanud-sellega-juhtus-onnetus-lasnamae-muudid-ja-legendid?id=79869148

Šokolaad Linda

 

Lennuk: eesti keeles kasutatav sõna ‘lennuk’ pärineb Kalevipoja laeva nimest. Ja seda seepärast, et viimane lausa lennanud üle vee. Selle hõbedase laevaga purjetas Kalevipoeg Lindanisest(Tallinnast) maailma otsa otsima.

Nikolai Triik. “Lennuk“. 1910.

Ajal mil Edkar Savisaar Tallinna juhtis oli Tauno Kangro lausa pealinna ihu-skulptor. Tema kujusid ilmus iga nurga peale. Üks suurejoonelisemaid ideid oli valmistada Tallinna lahte 23.6 meetri kõrgune merehädaliste laeva kandev Kalevipoja kuju, kuigi merehädalisi päästis hoopis Saaremaa vägilane oma legendis. Seda kuju ei valminud, küll aga ostis Tallinna linnavalitsus endale selle vähendatud kipsist koopia 700 000 krooni eest.

Eestlasi, kes on sunnitud põhjanaabrite juures töötama, tuntakse samuti Kalevipoegade nime all. 2011 aastal saate “Tujurikkuja” jaoks valminud sketš:

LEIGER – HIIUMAA VÄGILANE

Hiiumaa külje all asuval Kassari saarel, kohal, kus suunaviit näitab Sääretirbile viivale teele, seisab 3,5 meetri kõrgune pronks-Leiger(skulptor Kalju Reitel, 1991) ja vaatab keskendunult üle mere Saaremaa poole, õlale võetud kivil kõlgub aga kaks mehikest, kellest üks näitab ühes, teine teises suunas.

Leiger oli tugev nagu tema Saaremaal elav vend Tõll. Suuruse poolest jäi Leiger Tõllule küll väheke alla, kuid rammu olevat tal olnud Tõllust isegi enam. Vähemalt tundus nii hiidlastele endile. Leigril oli kasvu ka siiski omajagu – läbi Väikese väina minnes küündinud vesi talle vaid poole sääreni. Kaalus aga Leiger kogunisti nii palju, et kivile istudes saanud kivipealne tihti muljutud.

Leiger võitles vaenlaste vastu vapralt ja tõttas saareelanikele alati appi, kui võõrvõim maad ähvardas. Vägilasena passis talle võitlusvahendiks pikk rehepars või vankri telg. Nendega lõi ta nii võimsalt, et ühest löögist oli sada raudmeest pikali.

Oma suure tugeva keha kohta olid Leigril maruväledad jalad. Need olid kohe nii väledad, et jõudsid ükskord kogu hundikarjale järele joosta. Hundid olevat talvisel ajal jää peal mandrilt Hiiumaale tulnud ja seal karjaloomadele palju liiga teinud. Leiger saanud selle peale maruvihaseks, kiskunud tamme ühes juurtega maast üles ning äsanud sellega huntidele nii, et aastateks kadus kogu hundisugu Hiiust täiesti.

Õigele hiidlasele meeldib pärast põllutööd saunas käia, nii ka Leigrile. Sauna ehitamises oli ta ka ütlemata osav. Ta ehitas enesele lausa Hiiumaa esimese sauna, mis tuli välja nii hea, et meelitas Tõllugi naabersaarelt külla saunaõhtutele.

Võõruspeod aga näisid Leigrile eriti meeltmööda olevat. Vahel jäid pidulised Leigri kodusse Soonlepa soode vahele Vilivalla viderikku lausa kümneks päevaks. Elukoht oli Leigril kaunis ning külalisi kostitas ta naise Tiiu abiga ikka ainult hää ja paremaga. Ka vahutavat keelekastet olla pidulistele alati varutud vaatide viisi.

Nii see Leiger Hiiu kangelaseks sai, kaitstes hiidlasi vapralt vaenlaste eest ja korraldades lõbusaid võõruspidusid.

Hiiumaa vaatamisväärsused

Hiiumaa muinasaeg

Mandri ja Hiiumaa vahet ( Rohuküla – Heltermaa ) sõidutab reisijaid 2016 aastal valminud parvlaev Leiger. Tänu rohelisele värvivalikule meenub iga kord seda nähes Ragn-Sells‘i prügikonteiner 😛

 

IIU LEIGER

Hiiumaa kirjanik ja rahvaluulekoguja Jegard Kõmmus kasvas üles koos Hiiumaa muistse vägimehe Leigri lugudega. Jegard oli rahvaluule- ja murdeuurijate poolt tunnustatud jutustaja ning keelejuht, kes lihtsalt ei kopeerinud esivanematelt õpitut, vaid valdas traditsioonilise pajatamise võtteid. Rahvajuttude rikkalikest teemadest ja mahlakast keelepruugist inspireerituna lõi ta kirjanikuna 1960. aastal tervikliku eepiliste jutustuste sarja «Iiu Leiger».

 

SUUR-TÕLL – SAAREMAA VÄGILANE

Ninase poolsaare läänerannikul kulgeva Mustjala–Tagaranna maantee ääres on tuuliku alusele ehitatud Suure Tõllu kuju

Muiste elas Saaremaal Tõllustes Tõll ehk Suur-Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks, rahvavanemaks, kuningaks kutsub. Naine Piret talitas Tõllustes, majas ja väljas ausalt perenaise ametit pidades. Tõllu ja Pireti abieluõnne ülendas nende poeg, keda kutsuti Nooreks Tõlluks. Tõll ise, ta naine Piret, poeg ja kaks venda põlvnesid hiidude suguvõsast. Üks nime ja tegude poolest tundmatu Tõllu vend asus Valjalas, teine vend Leiger Hiiumaal Käinas. Üks legend teab isegi rääkida, et Piret olla olnud Heiehe Enno tütar.

Šokolaad Suur-Tõll

PIRET – TÕLLU NAINE

Nagu Tõll nime poolest kristlane, nii ka ta naine Piret või Pirit. Saarlased väidavad Piretist, et kontide ja rammu poolest oli ta oma mehega peaaegu ühesarnane. Suuruse poolest näikse ta Tõllust pisut maha jäävat, nagu ju naised kasvu poolest ikka meestest pisemad. Pireti hooleks olid kõik kodused asjad toimetada, teab rahvasuu. Kuna Tõll rahva juhina tihti kaugemal pidi käima, seisis kõik majatalitus Pireti õlgadel. Perenaisena hoolitseb ta söögi eest, künnab, külvab ja lõikab põllul, aitab aga peale selle veel meest ehitustel. Kapsaleem ja puder on talurahva elus sageli esinevad toidud; neid nimetatakse ka Piretigi tegevuses. Kui Piret hakanud kapsasuppi keetma, siis kahlanud mees läbi mere ja toonud Ruhnust kapsamaalt talle kapsaid. Kärla kandist pärit jutud teavad pajatada Pireti hanekasvatusest Anepesa külas.

Kes oli Suure Tõllu Piret?

 Šokolaad Piret

Omaaegne Virtsu-Kuivastu laevaühendus.

SUUR TÕLL

Jüri Arraku poolt illustreeritud juturaamat Saaremaa vägilasest Suurest Tõllust. Tema kirikuehitusest, võitlusest vanapaganaga ning võõrvallutajatega.

1980 aastal valmis Rein Raamatu käe all Suure Tõllu multifilm.


Spread the love

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *